Krooniline lümfotsüütleukeemia (KLL)

Krooniline lümfotsüütleukeemia (KLL) on üks paljudest verevähi vormidest. KLL puhul on haiguslikud muutused tekkinud lümfotsüütides, täpsemalt B- lümfotsüütides. Sõna „krooniline“ näitab, et haigus areneb aeglaselt võrreldes ägeda leukeemiaga.

Haigusest

Krooniline lümfotsüütleukeemia (KLL) on üks paljudest verevähi vormidest. KLL puhul on haiguslikud muutused tekkinud lümfotsüütides, täpsemalt B- lümfotsüütides. Välimuselt üsna normilähedased rakud on molekulaarsel tasandil sügavalt kahjustatud, nad kuhjuvad organismis ja erinevalt tervetest lümfotsüütidest ei ole võimelised kaitsma organismi haigustekitajate vastu. See on peamine põhjus, miks KLL patsiendid võivad haigestuda hõlpsamini ja paraneda raskemalt ka tavalistest viirus- või bakterhaigustest. Lisaks puudulikule töövõimele on KLL lümfotsüüdid ka tervetest rakkudest pikema eluaega. Nad hakkavad organismis kuhjuma ja tõrjuvad välja normaalse vereloome.

Sõna „krooniline“ näitab, et haigus areneb aeglaselt võrreldes ägeda leukeemiaga.

KLL on peamiselt eakate inimeste haigus, harva haigestuvad alla 40 aastased. Keskmine vanus diagnoosimisel on ~70 a.

Eestis saab esmase diagnoosi ligikaudu 100 inimest aastas. (1)

KLL ei ole nakkushaigus, ta ei levi inimeselt inimesele ega loomalt inimesele.

KLL ei ole pärilik haigus. Siiski on täheldatud perekondlikku eelsoodumust haigestuda erinevatesse vereloomehaigustesse.

Haigustunnused e. sümptomid

Kahtlus KLLi olemasolule tekib arstil tihti rutiinse tervisekontrolli käigus, kus iseloomulik on valgevererakkude üldarvu suurenemine ja lümfotsüütide osakaalu tõus. Patsiendil ei pruugi olla mingeid erilisi sümptomeid.

Kui kaebused siiski esinevad, võivad need olla järgmised:

• Ebatavaline tugev väsimus
• Sagedased infektsioonid viimastel kuudel
• Seletamatud palavikud
• Tugev öine higistamine, mis nõuab pesuvahetust
• Mittetahtlik kaalulangus
• Suurenenud, kuid valutud lümfisõlmed kaelal, kaenla all või kubemes

Ükski ülalpool mainitud sümptomist ei ole ainuomane KLL-le, vaid võib esineda paljude teiste haiguste korral. Täpsemad uuringud on vajalikud. Loetletud haigustunnuste esinemisel pöörduge kindlasti arsti poole.

Tekkepõhjused

KLL tekkimise põhjused ei ole selged. Teadusuuringud KLL tekkepõhjuste uurimiseks toimuvad väga aktiivselt paljudes maailma laborites. Üldiselt kehtib ka KLL puhul teadmine, et geenimutatsioonid erinevates vereloome rakkudes põhjustavad vereloome kasvajaid.

Vereloome toimub nn punases luuüdis, mida täiskasvanud inimesel leidub põhiliselt koljuluudes, lülisambas, rinnakus, roietes ja vaagnaluudes. Vereloome algrakku nimetatakse vereloome tüvirakuks. Tüvirakke toodetakse organismis terve elu vältel, neist saab alguse erinevateks rakuliinideks diferentseerumine ja vererakkude küpsemine, s.t. inimese veri.

Haigestumist mõjutavad tegurid

• Valge rassi esindajad haigestuvad sagedamini, asiaatidel esineb seda haigust harva.
• Vanuse kasvades suureneb tõenäosus haigestuda.
• Meestel on haigestumise tõenäosus suurem kui naistel
• Verevähk perekonnas. Tõenäosus haigestumiseks suureneb, kui lähisugulastel on diagnoositud KLL või mõni muu vereloome kasvaja.

Komplikatsioonid

KLL põdemise ajal võib olukord keerukamaks muutuda järgmistel juhtudel:

• Autoimmuunsed tüsistused.
  • Kuni 25%-l patsientidest tekib olukord, kus häirete tõttu immuunsüsteemi töös hakkab omaenda immuunsüsteem ründama punavererakkusid ja/või trombotsüüte. Selle väljenduseks on kehvveresus ja/või veritsused.
• Transformatsioon e. muutumine agressiivsemaks kasvajaks.
  • Väikesel osal KLL haigetest võib haigus muutuda agressiivsemaks kasvajaks – difuusseks B- suurerakuliseks lümfoomiks. Sellist muutumist nimetatakse Richteri sündroomiks.
• Sagedased nakkushaigused e. infektsioonid.
  • KLLiga patsientidel võib esineda sageli eelkõige tavalisi hingamisteede nakkushaigusi (neelupõletik, bronhiit, kopsupõletik). Mõnikord tekivad ka raskemad infektsioonid.
• Haigestumine teistesse kasvajatesse.
  • KLL patsientidel on suurem tõenäosus haigestuda teistesse kasvajatesse (näiteks põie-, kopsu-, mao- või kurguvähk).

Uuringud ja analüüsid

Diagnoosimine

KLL diagnoosimise aluseks on veenivere uuring:

• Vererakkude loendamine ja iseloomustamine e. kliiniline vereanalüüs võimaldab määrata kindlaks normaalsest kõrgema lümfotsüütide sisalduse veres, mis võib olla KLL tunnuseks. Kliiniline vereanalüüs on kättesaadav igal tasandil, s.h. perearsti juures. Verehaiguse kahtluse korral suunatakse patsient hematoloogi vastuvõtule.
• Lümfotsüütide tüübi määramine voolutsütomeetrilise immuunfenotüpeerimisega. Testi abil saab teada, kas lümfotsüütide arv on tõusnud KLL või mõne muu vereloomekasvaja või hoopis näiteks mõne infektsiooni tõttu. Immuunfenotüpeerimine on väga täpne ja spetsiifiline meetod, mis nõuab eriväljaõpet ja aparatuuri. Testi tellivad ja tulemusi tõlgendavad eriarstid- hematoloogid ning seda saab teha vaid TÜ Kliinikumi ja Põhja- Eesti Regionaalhaigla laborites.

Riskigrupi määramine

KLL prognoosi hindamise e. riskigrupi määratlemise uuringud tehakse nii haiguse diagnoosimisel kui ka siis, kui tuleb päevakorda ravi alustamise vajadus. Läbi aastakümnete on uuritud erinevaid prognoosi hindamise meetodeid ja selle aja jooksul on analüüsitud kümneid erinevaid laboratoorselt mõõdetavaid näitajaid. Praeguseks on sõelale jäänud eelkõige need, mis tõepoolest mõjutavad raviotsuseid ja selle kaudu ravitulemusi.

• Lümfotsüütide geneetiliste aberratsioonide määramine. Tsütogeneetiline test FISH (fluorescence in situ hybridization) võimaldab hinnata lümfotsüütides asuvaid kindlaid kromosoome ja nendes tekkinud muutusi. Kasvajarakkudes leitud muutused del17p/TP53 ja del11q kuuluvad kõrge riski näitajate hulka.
• Teised geneetilised uuringud
  • Konventsionaalse tsütogeneetilise testiga hinnatakse laiemalt muutusi karüotüübis e. kõikides kromosoomides. Muutused kolmes või enamas kromosoomis on kõrge riski tunnus.
• Immuunglobuliini raske ahela variaabelse piirkonna (IGHV) mutatsioonide uurimine on meetod, mille tähendus haiguse prognoosi hindamisel ja ravivalikute tegemisel on oluline. Mittemuteerunud IGHV on kõrge riski näitaja.

Mõnikord peab arst vajalikuks veel järgmisi uuringuid:

• Luuüdi aspiratsioon- ja trepaanbiopsia
• Kompuutertomograafia
• Lümfisõlme biopsia

Eestis on kättesaadavad kõik KLL diagnoosimiseks ja prognoosi hindamiseks vajalikud meetodid.

Staadiumi määramine

Peale diagnoosimist hindab arst haiguse hulka organismis e. staadiumi. Staadiumi määramine on eeltingimus raviotsuse tegemiseks.indlaks tehtud, siis arst hindab haiguse hulka organismis e. staadiumi. Staadiumi määramine on eeltingimus raviotsuse tegemiseks.

Vereloomekasvajad (s.h. KLL) on oma olemuselt kogu keha hõlmavad e. süsteemsed haigused ja siin ei kasutata mõisteid nagu siirded ja metastaasid. Selles osas erineb verevähi staadiumi määramine soliidtuumorite (paiksed kasvajad) omast.

Ravi

KLL on kroonilise kuluga haigus, millest praegu veel patsiente täiesti terveks ravida ei osata.

KLL ravi eesmärk on võimalikult pikka aega kestva ravivastuse saavutamine või elukvaliteedi parandamine/säilitamine.

Ravi alustamise aeg sõltub üldsümptomite olemasolust ja haiguse staadiumist.

Ravimi/raviskeemi valikul mängivad rolli patsiendi vanus, üldine tervislik seisund ja haiguse bioloogiline olemus e. riskigrupp, samuti ravimite rahastus e. finantsiline kättesaadavus.

Sarnaselt teiste pahaloomuliste kasvajatega tehakse raviotsused eriarstide konsiiliumis järgides kehtivaid rahvusvahelisi soovitusi e. ravijuhendeid. KLL ravi viib läbi eriarst- hematoloog.

Varases staadiumis KLL ravi ei vaja. See teave on patsientidele sageli ootamatu, sest kasvajate korral on tavapärasem kiire ravi alustamise taktika. Põhjendus tuleneb kliinilistest teadusuuringutest. On tõestatud, et liiga vara alustatud ravi, s.t. ajal, mil haigus tegelikult inimese seisundit ei halvenda, ei pikenda patsiendi elu, küll aga toob kaasa raviga seotud riskid, mis antud olukorras ennast ei õigusta. Varases haigusstaadiumis patsient jääb aktiivsele jälgimisele hematoloogi juures. See tähendab, et arst määrab regulaarsed kontrollajad mõnekuulise intervalliga. Taolise käsitluse kohta kasutatakse väljendit „vaata ja oota“, inglise keeles „watch and wait“. Ootamine ei muuda haigust ravile vähemtundlikuks. Kolmandik kõikidest haigetest ei hakka kunagi KLL ravi vajama.

Keskmises ja kaugele arenenud staadiumis KLL vajab enamasti ravi. Ravivõimaluste valik on aastatega märkimisväärselt paranenud.

• Kemoteraapia e. keemiaravi – fludarabiin, tsüklofosfamiid, bendamustiin, kloorambutsiil. Keemiaravimid hävitavad eelistatult kasvajat, kuid kahjustavad ka normaalseid keharakkusid. Ravi on võimalik teha veenitilguti kaudu või tarvitada tablettidena. Olenevalt olukorrast võib ravi teha ühe preparaadiga või kasutada kombinatsiooni mitme ravimiga. Sagedasemad kõrvaltoimed ravi ajal on väsimus, vererakkude ajutine vähenemine ja kõrgem infektsioonirisk. Ravi toimub enamasti kuuridena, mille vahel on aeg taastumiseks. KLL ravis kasutatavad keemiaravimid reeglina ei põhjusta juuste väljalangemist. Keemiaravi on kõige vanem ravimeetod, mille osakaal on hakanud vähenema tänu uutele ravimitele.
• Bioloogiline ravi. Need „targad“ ravimid on välja töötatud selliselt, et suudavad eristada kasvajarakke normaalsetest rakkudest. KLL rakkude pinnal on erilised valgud, mida on võimalik kasutada märklauana. Bioloogilised ravimid e. monoklonaalsed antikehad seonduvad nende valkudega ja hävitavad kasvajaraku. KLL ravis on praegu kasutusel kaks sellesse gruppi kuuluvat ravimit – rituksimab ja obinutuzumab. Sagedasemad kõrvaltoimed on palavik ja külmavärinad ravi alustamisel ning kõrge infektsioonirisk ravikuuride ajal või järel. Bioloogilisi ravimeid kasutatakse enamasti kombinatsioonis keemiaraviga, mida sel juhul nimetatakse immuunkeemiaraviks.
• Immuunkeemiaravi oli eelmisel aastakümnel kõige enam kasutatud ravimeetod. Ehkki immuunkeemiaravi osakaal on tänu uute ravimite tulekule vähenenud, on selle kasutus mõningatel juhtudel siiski õigustatud. Kombinatsioon fludarabiin/tsüklofosfamiid/rituksimab sobib noorematele heas tervislikus seisundis patsientidele ja võib anda rohkem kui kümme aastat kestva haigustunnusteta eluperioodi. Kombinatsioon bendamustiin/rituksimab annab samuti pikaaegse remissiooni, samal ajal vähem toksilisi kõrvaltoimeid. Kombinatsioon obinutuzumab/kloorambutsiil efektiivne, kuid säästlikum ja seetõttu võimalik valik eakatele kaasuvate haigustega patsientidele.
• Kaasaegsed märklaudravimid – ibrutiniib, venetoklaks-, toimivad täiesti teistmoodi toimemehhanismide kaudu, kui seni kasutatud ravimid. Nad on võimelised sekkuma kasvajaraku elutsüklisse, sealjuures oluliselt kahjustamata teisi keharakkusid. Uued ravimid on võimelised hävitama ka need vähirakud, mida keemiaravi hävitada ei suuda.
• Allogeenne siirdamine e. doonorilt kogutud vereloome tüvirakkude siirdamine. Selle ravimeetodi korral kasutatakse esmalt väga tugevat keemiaravi, mis hävitab patsiendi haige vereloome. Seejärel tilgutatakse patsiendile veeni kaudu terve inimese vereloomerakud e. tüvirakud, mis leiavad tee luuüdisse, hakkavad seal paljunema ning taastub normaalne vereloome. Siirdamise kogemus on pikaaegne, ~40% siirdamise läbi teinud patsientidest jõuavad hea ravitulemuseni. Meetodi peamine puudus on toksilisus ja selle osakaal on seoses uute ravimite tulekuga vähenenud.
• Rakuteraapia uued meetodid arenevad kiiresti ja on paljulubavad.

Kliinilised uuringud

Ravimite kliinilised uuringud testivad uusimaid ravimeid või olemasolevate ravimite erinevaid kombinatsioone või uutmoodi ajastamist. Osalemine kliinilises ravimiuuringus ei anna garantiid paranemiseks, aga võib anda lisavõimaluse patsiendi haiguse mõjutamiseks.

Küsige oma arstilt, kas praegu on toimumas teile sobiv ravimuuring.

Kuidas ennast ise aidata?

• Püüdke vältida nakkushaiguseid. KLL patsientidel on soodumus haigestuda erinevatesse infektsioonidesse. Vältige kontakti haigete inimestega. Peske käsi sageli ja hoolikalt. Vaktsineerimine Covid- 19 vastu, samuti hooajalisese gripi vastu on kindlalt soovitatud.
• Püüdke hoida oma organismi tugevana. Sööge mitmekesiselt, s.h. rohkesti erinevaid köögivilju. Teaduskirjanduses leiab viiteid rohelise tee soodsale toimele. Magage piisavalt. Liikuge iga päev värskes õhus. Hoidke oma teised kroonilised haigused (näiteks suhkruhaigus, südame- ja kopsuhaigused) hästi kontrolli all.
• Vähendage riski teiste kasvajate tekkeks. KLL patsientidel on soodumus haigestuda teistesse kasvajatesse. Ärge suitsetage. Alkoholi tarvitage vähe/mõõdukalt. Sööge rohkesti puu- ja köögivilju. Vältige tugevat päevitamist ja kasutage päikesekaitse kreemi.
• Minge arsti vastuvõtule teile ettenähtud ajal. Piisava sagedusega tehtud vereanalüüsid ja läbivaatus aitavad hinnata haiguse kulgu ja märgata progresseerumist. Ärevustunne visiidi eel on loomulik, ärge jätke sellepärast minemata! Kutsuge kaasa pereliige või sõber, kes teid toetavad.

Vaata lisaks: dr Viigimaa seitse soovitust KLLi patsiendile

Alternatiivmeditsiin

Ükski alternatiivmeditsiini vahend ei ravi terveks KLList, küll aga võib mõni neist aidata leevendada haiguse sümptomeid või ravi kõrvaltoimeid. Näiteks võib teile mõjuda soodsalt mõõdukas füüsiline koormus, meditatsioon, erinevad lõõgastustehnikad, jooga.

Erinevad väidetavalt immuunsüsteemi stimuleerivad või otseselt vähivastased vedelikud, tabletid jms. (ka kaugelt toodud ja väga kallid) ei oma teaduslikult tõestatud soodsat toimet KLL ravis. Veelgi olulisem, pole välistatud nende kahjustav toime.

Mõned taimeravi preparaadid (näiteks liht-naistepuna) võivad omada koostoimet või olla vastunäidustatud teile määratud ravimitega.tatud nende kahjustav toime.

Rääkige arstile kindlasti kõikidest oma valikutest ja eelistustest.

Psühholoogiline tugi

KLL on enamasti aeglaselt arenev kasvaja, mis paljudel juhtudel ei vajagi ravi. Siiski on tegemist pahaloomulise haigusega, millest teadasaamine võib tekitada šoki või tugeva ärevustunde.

OmeOmeti, aja jooksul te kohanete selle olukorraga ja õpite elama koos oma haigusega.

Selles protsessis leiate tõenäoliselt abi, kui te:

• Saate rohkem teada oma haigusest. Küsige arstilt ja vajadusel pange oma küsimused enne arsti juurde minekut kirja. Internetis leiab palju informatsiooni selle haiguse kohta. Usaldage vaid neid lehekülgi, millel avaldatud infot jagavad suured rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- või raviasutused.
• Võtate ühendust teiste vähihaigetega, kuid ärge võrrelge ennast otseselt kellegagi. Verevähi erinevaid vorme on väga palju ning ka sama diagnoosi piires on individuaalsed erisused suured. Eestis tegutseb verevähiga patsiente ühendav Eesti leukeemia- ja lümfoomihaigete liit.
• Toetuge perekonnale ja sõpradele. Tõenäoliselt tunnete ennast paremini, kui suudate oma haigusest teistega rääkida. Diagnoosist rääkimine võib esialgu olla raske ja kuulajad võivad reageerida erinevalt. Mõelge läbi, kellelt ja missugust abi te vajate (kodutööd, transport, kuulamine, seltskond). Abipakkujaid võib olla oodatust rohkem.
• Vajadusel otsige professionaalset psühholoogilist abi.

Viited:

¹ Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.

Koostaja: dr Iige Viigimaa
Viimati muudetud: 06/2021