Hodgkini lümfoom on kasvaja, mille korral suurenevad esmalt lümfisõled ebanormaalsete lümfirakkude kogunemise tagajärjel, hilisemas staadiumis levib haigus ka lümfisõlmedest väljapoole. See haigus esineb sagedamini varajastes 20ndates ja üle 50-aastastel inimestel.
Haigus on saanud nime inglise arsti Thomas Hodgkini järgi, kes kirjeldas esmakordselt haigust 1832 aastal.
Hodgkini lümfoomi on uuritud rohkem kui teisi lümfoomitüüpe. Haiguse diagnoosimisel ja ravis on tehtud kiireid edusamme ning umbes 80% Hodgkini lümfoomi haigestunud patsientidest tervistub.
Kuidas Hodgkini lümfoom tekib
Hodgkini lümfoom algab tavaliselt lümfisõlmedest. Kuna keha kõik lümfiorganid on omavahel ühenduses, saavad ebanormaalsed lümfirakud liikuda mööda lümfisooni. Hodgkini lümfoom levib seetõttu keha teistesse lümfisõlmedesse. Hodgkini lümfoom võib levida ka teistesse piirkondadesse ja teistesse elunditesse väljaspool lümfisüsteemi. Erinevalt teistest lümfoomidest levib Hodgkini lümfoom ühest lümfisõlmede piirkonnast teise.
Enamikul Hodgkini lümfoomi patsientidel esineb ebanormaalseid rakke, mida nimetatakse Reed-Sternbergi rakkudeks. Ainult nende rakkude olemasolu ei tähenda veel, et inimesel on Hodgkini lümfoom. Diagnoosi kinnitamiseks on vaja Reed-Sternbergi rakke sisaldava lümfisõlme lähiümbrusest leida ka teisi Hodgkini tõvele tüüpilisi rakke ja omadusi.
Mis põhjustab Hodgkini lümfoomi
Riskitegurid
Täpseid põhjuseid ei teata. Sageli ei oska arstid seletada, miks ühel inimesel tekib Hodgkini lümfoom ja teisel mitte. Teatakse, et lümfoom ei teki juhuslikult ja et Hodgkini lümfoom ei ole nakkav.
Teadlased on leidnud mitmeid võimalikke Hodgkini lümfoomi teket soodustavaid riskitegureid. Inimestel, kes on põdenud sageli teatud viirusinfektsioone, võib tekkida Hodgkini lümfoom. Näiteks HTLV-I viiruse (Human T-Lymphotropic Virus) põdejatel võib esineda Hodgkini lümfoomi enam kui teistel.
Mõne uurimuse andmetel esineb Hodgkini lümfoomi mingil määral enam isikutel, kelle suguvõsas esineb lümfoomi, kuid see risk on väga väike.
Tähtis on aru saada, et isegi siis, kui teil on mõni nimetatud riskiteguritest, ei tähenda see veel, et haigestute Hodgkini lümfoomi. Enamikul nende riskiteguritega inimestel ei teki seda haigust mitte kunagi. Mõne diagnoositud haigusjuhu puhul riskifaktoreid ei leita.
Kui levinud on Hodgkini lümfoom
Hodgkini lümfoom ei ole väga levinud vähk. Aastal 2018 avastati Eestis 33 uut juhtumit.1
Ka vanematel inimestel, eriti üle 55-aastastel, võib seda kasvajat esineda.
Hodgkini lümfoomi ravi
Enamasti rakendatakse nendel haigetel keemia- ja/või kiiritusravi.
Teatud juhtudel (harva) rakendatakse ka bioloogilist ravi monoklonaalsete antikehadega või luuüdi siirdamist.
Viited:
1 Tervise Arengu Instituut. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi.
Teksti koostamist konsulteeris: dr Katrin Palk
Viimati muudetud 16/02/2021