Krooniline müeloidne leukeemia ja krooniline lümfotsüütleukeemia – uued ravivõimalused.

Nii kroonilise müeloidse leukeemia (edaspidi KML) kui kroonilise lümfotsüütleukeemia (edaspidi KLL) ravis on viimastel aastatel toimunud olulised edusammud. KML puhul oleme juba aastaid harjunud, et haigusel on olemas kodus võetav tableti kujul ravim, mis üsna hästi töötab. KLL korral oli seni lugu teine – kroonilise lümfotsüütleukeemia korral oli ravi vajavale patsiendile pakkuda esialgu vaid keemiaravi, hilisemal ajal keemiaravi koos bioloogilise raviga. Viimastel aastatel on aga siingi meditsiin jõudsalt edasi arenenud ning tableti või kapsli kujul kodus tarvitatav ravim on juba praegu paljudele ravi vajavatele patsientidele täiesti kättesaadav.

KML korral on ravivalikuks türosiini kinaasi inhibiitorid ehk TKI-d. Neist esimene, imatiniib, on tänaseks tähistanud juba 15 aasta juubelit eesti patsientide ravis, tema noorema põlvkonna alternatiividest on tänaseks kättesaadavad ka dasatiniib, nilotiib ja bosutiniib (teatud patsientidele kindlatel tingimustel heategeva programmi kaudu ka ponatiniib). Kliinilistes uuringutes on väga häid tulemusi tänaseks näidanud TKI-e kõige uuem esindaja astsiminiib, mis veel esialgu ootab täiendavat infot ning ravimi registreeringut Euroopa Ravimiagentuuri poolt. Olulisel kohal ravitulemuste parandamises on kombinatsioonid olemasolevate ravimite alusel, neist kõige edukamad seni kombinatsioonid interferooniga. Käigusolevad kliinilised uuringud annavad edaspidi vastuse patsientide parima ravi võimalikkuse osas.

KLL on seni olnud eelkõige keemiaravi baasil kontrollitav haigus, kuid ka siin on uued võimalused olemas. Brutoni türosiinkinaasi (BTK) inhibiitori näol on tegu suukaudse kapsliga, mis võrdlemisi mugavalt kodus võetav. Ravimil on omad koos- ja kõrvaltoimed, mistõttu tegu ei ole päris ilma erandita kõigile sobiva ravimiga, kuid see pakub patsiendisõbralikumat ning elukvaliteeti säilitavat valikut paljudele ravi vajavatele KLL patsientidele. Ibturiniib on kitsendatud tingimustel eesti patsientidele kättesaadav juba paar aastat.

Uue võimalusena on nüüd lisandunud KLL patsientide ravisse ka suukaudne ravim venetoklaks. Venetoklaks kinnitub valgule nimega BCL-2, põhjustades kasvajarakus programmeeritud rakusurma. Ka venetoklaksi tarvitamisel on omad nüansid, peamised neist seotud sellega, et ravimi doos on ajas muutuv, vajab vähehaaval suurendamist ning selletõttu tihedalt vereanalüüside kontrollimist. Venetoklaks on sobilik ka patsientidele, kellele ibrutiniib ei ole kõrval- või koostoimete tõttu näidustatud või kellel see ravim enam haigust ei kontrolli.

Ka KLLi ravis on tulekul uusi ravimeid, nii BTK inhibiitorite uue põlvkonna kui päris uute sihtmärgistatud ravimite ning kombinatsioonide näol. Tulevikus loodame kõikidele patsientidele pakkuda parimat personaalselt valitud ravi paljude erinevate kättesaadavate preparaatide hulgast.

Koostaja dr Mariken Ross

Oktoober 2020