{"id":8945,"date":"2026-09-22T12:26:00","date_gmt":"2026-09-22T12:26:00","guid":{"rendered":"https:\/\/leukeemia.ee\/?p=8945"},"modified":"2026-09-23T19:32:13","modified_gmt":"2026-09-23T19:32:13","slug":"kml-paev-2026","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/kml-paev-2026\/","title":{"rendered":"KML p\u00e4ev 2026"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00c4NA, 22. SEPTEMBRIL T\u00c4HISTATAKSE RAHVUSVAHELIST KROONILISE M\u00dcELOIDSE LEUKEEMIA (KML) TEADLIKKUSE P\u00c4EVA<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sel aastal on fookus 25 aasta m\u00f6\u00f6dumisel esimese sihtm\u00e4rkravimi, t\u00fcrosiinkinaasi inhibiitori kasutuselev\u00f5tust, millega KML muutus eluohtlikust haigusest kontrollitavaks krooniliseks seisundiks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Miks just 9 ja 22? 95% juhtudest on KMLi p\u00f5hjuseks l\u00fchenenud 22. kromosoom e Philadelphia kromosoom, mis on tekkinud mutatsiooni k\u00e4igus, kus 9. kromosoomist murdunud ABL1 geen liitub 22. kromosoomis asuva BCR geeniga. See ebanormaalne BCR-ABL h\u00fcbriidgeen toodab valku (t\u00fcrosiinkinaasi), mis annab luu\u00fcdi rakkudele pideva signaali paljuneda, p\u00f5hjustades valgete vererakkude kontrollimatut vohamist ehk leukeemiat.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">25 aastat tagasi muutus kogu haiguse k\u00e4sitlus<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selle muutuse k\u00f5ige olulisemaks verstapostiks oli esimese t\u00fcrosiinkinaasi inhibiitori (TKI) kasutuselev\u00f5tt 2001. aastal. See oli esimene sihtm\u00e4rkravim, mis v\u00f5imaldas KML-i molekulaarset p\u00f5hjust otseselt m\u00f5jutada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">KML-i ravi arengut v\u00f5ib kirjeldada teekonnana, kus \u00fcks muutus v\u00f5imaldas j\u00e4rgmist: haiguse molekulaarse p\u00f5hjuse avastamine, esimese sihtm\u00e4rkravimi arendamine ja kasutuselev\u00f5tt, uued TKI-p\u00f5lvkonnad laiendasid ja individualiseerisid raviv\u00f5imalusi, standardiseeritud molekulaarne j\u00e4lgimine v\u00f5imaldas ravivastust t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta, s\u00fcgava ravivastuse saavutamine avas v\u00f5imaluse ravi l\u00f5petamiseks ning t\u00e4nap\u00e4eval on valitud patsientidel eesm\u00e4rgiks lisaks haiguse kontrollile ka v\u00f5imalus elada ilma pideva ravita.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teekond esimese TKI k\u00e4ttesaadavuseni ei olnud Eestis lihtne ja selleks kulus aastaid. T\u00e4na on heameel t\u00f5deda, et KML-patsientidele on k\u00e4ttesaadavad k\u00f5ik kaasaegsed TKI-ravimid ning ravivastuse j\u00e4lgimine toimub rahvusvaheliselt standardiseeritud p\u00f5him\u00f5tete alusel.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"640\" height=\"320\" src=\"\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/808080646_1067351356057669_9114717640234320237_n-640x320.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-8949\"\/><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00c4NA, 22. SEPTEMBRIL T\u00c4HISTATAKSE RAHVUSVAHELIST KROONILISE M\u00dcELOIDSE LEUKEEMIA (KML) TEADLIKKUSE P\u00c4EVA Sel aastal on fookus 25 aasta m\u00f6\u00f6dumisel esimese sihtm\u00e4rkravimi, t\u00fcrosiinkinaasi inhibiitori kasutuselev\u00f5tust, millega KML muutus eluohtlikust haigusest kontrollitavaks krooniliseks seisundiks. Miks just 9 ja 22? 95% juhtudest on KMLi p\u00f5hjuseks l\u00fchenenud 22. kromosoom e Philadelphia kromosoom, mis on tekkinud mutatsiooni k\u00e4igus, kus 9. kromosoomist &hellip; <a href=\"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/kml-paev-2026\/\">Continued<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":116,"featured_media":8949,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-8945","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8945","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/116"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8945"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8945\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8952,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8945\/revisions\/8952"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8945"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8945"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8945"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}