{"id":8627,"date":"2025-03-24T16:36:53","date_gmt":"2025-03-24T16:36:53","guid":{"rendered":"https:\/\/leukeemia.ee\/?p=8627"},"modified":"2025-03-24T16:42:55","modified_gmt":"2025-03-24T16:42:55","slug":"marts-on-hulgimueloomi-teavituskuu-kuidas-me-selle-keerulise-haigusega-voitleme","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/marts-on-hulgimueloomi-teavituskuu-kuidas-me-selle-keerulise-haigusega-voitleme\/","title":{"rendered":"M\u00e4rts on hulgim\u00fceloomi teavituskuu. Kuidas me selle keerulise haigusega v\u00f5itleme?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"has-text-align-left has-small-font-size wp-block-paragraph\">Hulgim\u00fceloomi \u00fcheks s\u00fcmptomiks on seljavalu. Foto Connor McManus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-medium-font-size wp-elements-1 wp-block-paragraph\"><strong>Sageduselt teine verev\u00e4hi vorm \u2013 hulgim\u00fceloom \u2013 on t\u00e4nu meditsiini edusammudele muutumas krooniliseks haiguseks. Muret teeb aga selle \u00f5igeaegne diagnoosimine ja kaasaegse ravi k\u00e4ttesaadavus Kesk- ja Ida-Euroopas ning Baltikumis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hulgim\u00fceloom tekib kasvajaliste plasmarakkude kontrollimatu paljunemise t\u00f5ttu luu\u00fcdis. Haigus p\u00f5hjustab kehvveresust, immuunpuudulikkust, luukoe kahjustusi, millega kaasnevad iseeneslikud luumurrud, ning v\u00f5imalik on neerukahjustuste teke.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hulgim\u00fceloom on olnud eelk\u00f5ige eakate haigus: keskmine vanus diagnoosimisel on olnud&nbsp; 70\u201375 aastat, kuid olukord on muutunud \u2013 37% patsientidest on alla 65-aastased.&nbsp; Haigestumine on kasvanud ka 30\u201350-aastaste hulgas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Haigust p\u00f5devate patsientide esindusorganisatsiooni Eesti Leukeemia- ja L\u00fcmfoomihaigete Liidu juhatuse liikme Ave Vaidla s\u00f5nul vajab hulgim\u00fceloom t\u00e4helepanu, sest see on hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate hulgas k\u00f5ige halvemat elukvaliteeti p\u00f5hjustav haigus. Haigusega v\u00f5ivad tekkida rasked t\u00fcsistused (luu-ja neerukahjustus), mis halvendavad elukvaliteeti kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud eluks, tuues ka tervishoius\u00fcsteemile kaasa suuremaid ravikulusid,\u201c selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:30px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-medium-font-size wp-elements-2 wp-block-paragraph\"><strong>L\u00e4\u00e4ne-Euroopas diagnoositakse seda haigust varem<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopas l\u00e4bi viidud hulgim\u00fceloomi patsientide uuringu kohaselt on s\u00fcmptomite algusest diagnoosini kuluv aeg riigiti v\u00e4ga erinev.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5nes L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigis on keskmine aeg s\u00fcmptomite algusest kuni haiguse diagnoosi saamiseni alla 3 kuu*, samas kui Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikides kulub hulgim\u00fceloomi diagnoosimiseks koguni 4\u201312 kuud.**<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Eesti hulgim\u00fceloomi patsientide esindaja Ave Vaidla r\u00f5hutab, et selle haiguse puhul on siiski oluline, et diagnoosimine toimuks v\u00f5imalikult varakult, et tagada paremad ravitulemused ja s\u00e4\u00e4sta patsientide tervist.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eHaiguse s\u00fcmptomid on varieeruvad ja mittespetsiifilised ehk sarnaseid s\u00fcmptomeid&nbsp; v\u00f5ib omistada v\u00e4ga erinevatele seisunditele. K\u00f5ige sagedasemateks vaevusteks hulgim\u00fceloomi patsientidel on luuvalu, eriti seljavalu, millele j\u00e4rgnevad v\u00e4simus, isutus, kehakaalulangus, immuuns\u00fcsteemi n\u00f5rkus ning sellega kaasnevad sagedased infektsioonid. K\u00f5ik need haigustunnused p\u00f5hjustavad progresseerudes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid t\u00fcsistusi ja p\u00fcsivat puuet,\u201c r\u00e4\u00e4gib Vaidla ning m\u00e4rgib, et keeruline tervislik seisund omakorda suurendab vajadust emotsionaalse toe ja rehabilitatsiooni j\u00e4rele, sealhulgas ps\u00fchholoogilise, toitumisalase ja sotsiaalse toetuse j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Patsientide esindaja lisab, et muret teeb veel inimeste komme p\u00f6\u00f6rduda t\u00f5siste muredega arsti juurde siis, kui h\u00e4da on juba v\u00e4ga suur: \u201eK\u00f5ik algab aga sellest, et kui inimene tunneb end pikka aega haigena, siis tuleb p\u00f6\u00f6rduda oma perearsti poole, kes teeb uuringud ning vajadusel suunab edasi eriarsti juurde t\u00e4iendavateks uuringuteks.\u201c<\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:30px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-medium-font-size wp-elements-3 wp-block-paragraph\"><strong>Hulgim\u00fceloomi suremus on Balti riikides k\u00f5rgem kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopas<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samal ajal kui meditsiin teeb edusamme ning hulgim\u00fceloomi ravitulemused oluliselt paranevad, esineb Euroopas piirkondi, kus progress laseb end oodata.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui osades L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikides j\u00e4\u00e4b keskmine aeg s\u00fcmptomite algusest \u00f5ige diagnoosi saamiseni&nbsp;alla 3 kuu, siis Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riikides j\u00e4\u00e4b see vahemikku 4\u201312 kuud. See on \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks Kesk- ja Ida-Euroopas ning Baltikumis on hulgim\u00fceloomi suremus suurem.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lisaks toob \u00fcle-euroopaline patsientide W.A.I.T uuring** v\u00e4lja, et kaasaegsed ravimid j\u00f5uavad arstide t\u00f6\u00f6lauale ja muutuvad patsientidele k\u00e4ttesaadavaks L\u00e4\u00e4ne-Euroopas oluliselt kiiremini kui Kesk- ja Ida-Euroopa ning Baltikumi piirkonnas. N\u00e4iteks Saksamaal muutuvad uued ravimid patsiendile k\u00e4ttesaadavaks keskmiselt 128 p\u00e4eva p\u00e4rast Euroopa Ravimiameti heakskiitvat otsust, kuid Kesk- ja Ida-Euroopas ning Baltikumis on see number 587 p\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samuti on olulised tervishoiu investeeringute suurus, teadlikkus haigusest nii \u00fchiskonnas kui ka esmatasandi arstide hulgas, viivitused diagnostika ja ravimeetodite rakendamises \u2013 need k\u00f5ik m\u00f5jutavad ebav\u00f5rdsust Kesk- ja Ida-Euroopa ning Baltikumi piirkonna ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa vahel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eHulgim\u00fceloomi patsientidele on k\u00f5ik need teemad olulised,\u201c m\u00e4rgib patsientide esindaja.<\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:30px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p class=\"has-primary-color has-text-color has-link-color has-medium-font-size wp-elements-4 wp-block-paragraph\"><strong>Memorandum aitab kaasa hulgim\u00fceloomi teadlikkuse t\u00f5stmisele<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selleks, et tulevikus oleks patsientidel Euroopas v\u00f5rdne ja \u00f5igeaegne juurdep\u00e4\u00e4s optimaalsele ravile ning toele, kirjutas Eesti Leukeemia-&nbsp; ja L\u00fcmfoomihaigete Liit alla patsientide memorandumile hulgim\u00fceloomi ravi edendamiseks Kesk-Euroopas ja Baltikumist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Piirkonna riikide poolt 2024. aastal allkirjad saanud memorandumis seatakse olulisele kohale neli valdkonda, milles plaanitakse astuda \u00fchiselt samme:&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>V\u00f5imaldada igak\u00fclgset patsiendikeskset ravi patsiendi individuaalseid vajadusi arvestades, parandada ravitulemusi ja pakkuda pikaajalist kvaliteetset tuge.<\/li>\n\n\n\n<li>Toetada patsiente, et aidata neil ja nende peredel toime tulla haiguse emotsionaalsete, ps\u00fchholoogiliste ning sotsiaalsete probleemidega, pakkuda ps\u00fchholoogilist abi.&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Edendada andmete kogumist ja jagamist patsientide, meditsiinit\u00f6\u00f6tajate ning sidusr\u00fchmade vahel, et t\u00f5sta teadlikkust haigusest, aidata kaasa haiguse varasemale diagnoosimisele&nbsp; ja parandada juurdep\u00e4\u00e4su kaasaegsele ravile.<\/li>\n\n\n\n<li>Tagada diagnostikavaranek\u00e4ttesaadavus k\u00f5igile patsientidele,soodustada juurdep\u00e4\u00e4su parimaletunnustatud ravile ning parandada v\u00f5imalusi osaleda ja l\u00e4bi viia kliinilisi uuringuid hulgim\u00fceloomiga patsientide ravi tulemuslikkuse ja elukvaliteedi parandamiseks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Rohkem infot: <a href=\"https:\/\/leukeemia.ee\/hulgimueloom-mm\/\">https:\/\/leukeemia.ee\/hulgimueloom-mm\/<\/a><\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:30px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Viited:<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>*&nbsp;<\/em><\/strong><em>MPE Atlas. 2018 Atlas access survey.<a href=\"https:\/\/atlas.mpeurope.org\/surveys-data\/atlas-2018-survey\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">&nbsp;https:\/\/atlas.mpeurope.org\/surveys-data\/atlas-2018-survey<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>** (a)Dapkevi\u010di\u016bt\u0117 A, \u0160apoka V, Martynova E, Pe\u010deli\u016bnas V. Time from Symptom Onset to Diagnosis and Treatment among Haematological Malignancies: Influencing Factors and Associated Negative Outcomes. Medicina (Kaunas). 2019 Jun 3;55(6):238. doi:10.3390\/medicina55060238. PMID: 31163661; PMCID: PMC6631661<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>** (b) Varga G, Mikala G, Andrikovics H, Masszi T. Mennyit v\u00e1r ma Magyarorsz\u00e1gon egy myelom\u00e1s beteg a diagn\u00f3zisig? [Kui kaua m\u00fceloomiga patsient praegu Ungaris diagnoosi ootab?]. Orv Hetil. 2014 Sep 28;155(39):1538-43.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>*** QVIA. EFPIA Patient W.A.I.T. Indicator 2022 survey.<a href=\"https:\/\/www.efpia.eu\/media\/s4qf1eqo\/efpia_patient_wait_indicator_final_report.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\">&nbsp;https:\/\/www.efpia.eu\/media\/s4qf1eqo\/efpia_patient_wait_indicator_final_report.pdf<\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">EM-177424<\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:30px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Autor:&nbsp;<a href=\"https:\/\/terviseleht.ee\/author\/terviseleht\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Terviseleht<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hulgim\u00fceloomi \u00fcheks s\u00fcmptomiks on seljavalu. Foto Connor McManus. Sageduselt teine verev\u00e4hi vorm \u2013 hulgim\u00fceloom \u2013 on t\u00e4nu meditsiini edusammudele muutumas krooniliseks haiguseks. Muret teeb aga selle \u00f5igeaegne diagnoosimine ja kaasaegse ravi k\u00e4ttesaadavus Kesk- ja Ida-Euroopas ning Baltikumis. Hulgim\u00fceloom tekib kasvajaliste plasmarakkude kontrollimatu paljunemise t\u00f5ttu luu\u00fcdis. Haigus p\u00f5hjustab kehvveresust, immuunpuudulikkust, luukoe kahjustusi, millega kaasnevad iseeneslikud luumurrud, &hellip; <a href=\"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/marts-on-hulgimueloomi-teavituskuu-kuidas-me-selle-keerulise-haigusega-voitleme\/\">Continued<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":8651,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-8627","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized-et"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8627","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8627"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8627\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8654,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8627\/revisions\/8654"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8651"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8627"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8627"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/leukeemia.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8627"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}