Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL)

KLL on vereloomekoe pahaloomuline kasvaja, mille puhul vähk ründab peamiselt lümfisüsteemi, aga koguneb ka verre, luuüdisse ja põrna.

Arenenud riikides esineb KLL leukeemia tüüpidest kõige sagedamini – tervelt 31% juhtudest. KLL-i esinemise sagedus kasvab vanusega. Alla 40-aastased reeglina KLL-i ei haigestu, ent alates 50-eluaastast suureneb haigestunute arv märkimisväärselt. Keskmine vanus haiguse avastamisel on 65-eluaastat. Mehed haigestuvad KLL-i peaaegu kaks korda tihedamini kui naised.

KLL-i tekkepõhjused ei ole täna teada. Kui teisi leukeemiatüüpe seostatakse kiiritusega, siis KLL-i puhul see seos puudub. Siiski on teada, et suitsetamine suurendab KLL-i haigestumise riski.

KLL avastatakse tavaliselt juhuslikult vereanalüüsi käigus, kusjuures sümptomid varases haiguse etapis puuduvad. Vereanalüüsi puhul juhivad KLL-ile kahtluse leukotsüütide ja lümfotsüütide tavapärasest suurem arv. Samuti võivad vähirakud koguneda lümfisüsteemi, mistõttu lümfisõlmed võivad tuntavalt suureneda. Haiguse diagnoosimiseks tuleb aga läbi viia vere ja luuüdi uuringud.

Inimene võib KLL-iga elada suhteliselt kaua ilma sümptomeid märkamata. Haiguse edasi arenedes tekivad ka tuntavad vaevused: väsimus, nõrkus, kaalulangus, hingeldamine, suurenenud higistamine, kehatemperatuuri tõus. Võivad esineda erinevad infektsioonid nahal, neerudes, kopsudes ja mujal; luu- ja liigesevalu, veritsused. Samuti võivad tekkida probleemid põrnaga – kui põrn suureneb, tekib täiskõhutunne ja söögiisu langeb; harvem on põrna piirkonnas valu.

Loe veel KLL-i kohta:
Kliinikum.ee vähinfo
InPharm.com. Chronic leukemias: different forms, different problems, different solutions (inglise keeles)
Oncology Channel – CLL (inglise keeles)